Kas stress võib kahjustada minu tervist?

Stressi määratletakse sageli kui meie keha loomulikku reaktsiooni teatud sündmustele meie elus. Stressi vallandavad elemendid liigitatakse kas välisteks või sisemisteks stressiteguriteks. Sisemised stressorid põhjustavad häireid organismi normaalsetes funktsioonides (näiteks põletiku või infektsiooni puhul ), samas kui välised stressorid on muutujad keskkonnas, mida meie mõistus tajub potentsiaalsete ohtudena.

Mõistatame seda

When confronted with a possible and imminent danger, the hypothalamic-pituitary-adrenal (HPA) system of the mind prompt the creation and release of steroid hormones, including the primary stress hormone kortisool and specific neurotransmitters called catecholamine. These chemical compounds enable a man to deal quickly with potential threats and are vital in emergency situations. Acute stress causes an instantaneous increase in südame löögisagedus ja vererõhku, pumbab meie kehasse adrenaliini, käivitab valgete ja punaste vereliblede suurenenud tootmise ning juhib vedelikke teistest mittevajalikest kehaosadest (suu, kurgu ja seedetrakt).

Ägeda stressi tagajärgede hulka kuuluvad suukuivus, mis muudab rääkimise ja neelamise raskeks, higistamine ja kahvatus, motoorne erutus ja laienenud pupillid. Kui aga oht on möödas, siis stressireaktsioon inaktiveerub, füsioloogilised funktsioonid normaliseeruvad ja tekib nn lõõgastumisreaktsioon. Kui stressitegurid püsivad, siis meie stressireaktsioon ei inaktiveeru ja me jääme pikema aja jooksul madalale alarmrežiimile. Selle seisundi tulemuseks on nn krooniline stress.

Krooniline stress

On kurb meeles pidada, et me oleme osa ühiskond in which there is never a lack of stressful situations plaguing our everyday lives. Causes of chronic stress may vary from becoming involved in problematic relationships, using a highly demanding job, being isolated from the loved ones and unrelenting financial issues. If the condition continuously goes unchecked, chronic stress may lead to ill tervis.

Depressioon or anxiety. Several researches prove that continuous stress leads to the hyperactivity of the HPA system of the mind and interrupts the normal levels of serotoniin in the body. This chemical substance is thought to be crucial for feelings of heaolu.

Südamehaigused. Krooniline stress võib mõjutada tõsiseid südameprobleeme, nagu südame rütmihäired ja südameinfarkt. Immuunkaitsemehhanismide nõrgenemine. On leitud, et kroonilise stressi all kannatajatel on madalam valgete vereliblede arv võrreldes mitte kannatajatega. Seega on kroonilise stressi all kannatajad haigustele altimad. Seedetrakti probleemid. Meel ja soolestik on väga tugevalt seotud. Tegelikult jagavad mõlemad organid mitmeid täpseid hormoone, mis on vajalikud nende normaalseks toimimiseks. See on põhjus, miks ei ole üldse üllatav, et krooniline stress häirib seedetrakti.

Võtke arvesse

Kõhukinnisus, kõhulahtisus, cramping, bloating, irritable bowel syndrome, peptic ulcer and inflammatory bowel diseases were found out to be greatly influenced by anxiety. Anorexia nervosa, bulimia nervosa and diabetes also have been related to the problem. Sexual and Reproductive Dysfunctions. In women, stress may result in diminished sexual appetite, the inability to achieve orgasms, extreme premenstrual pains and occasionally alters the menstruaaltsükkel samas kui see võib põhjustada meestel ajutist impotentsust.

Maternal stress during rasedus results to reduce birth weights, premature births and raises the probability of miscarriage. Stress can also have different effects on eating issues and weight. While some men and women who suffer from chronic stress may put on weight or in times, suffer from obesity, in addition, there are instances wherein a sufferer loses appetite and weight. Nobody can actually avoid stress but we could reestablish our state of health through a vast array of means. Exercise, comedy, play, songs, prayer or mediation may all provide us with the inputs required to uplift our spirits and enhance our natural immunity against stress.